Eesistujariigiks olemine annab võimaluse tutvustada oma riiki kui võimekat koordineerijat ja Euroopa Liidu ühiste huvide ees seisjat. Kuivõrd Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik esimest korda, alustasime ettevalmistusi varakult.

2012. aastal alustati info kogumise ja teiste riikide kogemuse analüüsimisega. Selle põhjal koostati eesistumise esialgne tegevuskava ja eelarve. 2015. aastal sai tegevuskava oma lõpliku vormi ja  alustati konkreetseid tegevusi eesistumise ettevalmistamiseks.

Eesistujariigi ülesanded lõpevad Eesti jaoks 2017. aasta lõpus. Eesistumismeeskonna kõigi liikmete jaoks töö siis veel päris ei lõpe, sest järgneb ka kokkuvõtete ja analüüsi tegemise aeg. Tehtud investeeringute mõju peaks aga kestma veel aastaid pärast eesistumist.