Eesti eesistumise kavasse valiti kaheksa rahvusvahelist vabaühenduste üritust

27.02.2017

Riigikantselei valis koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga (KÜSK) välja kaheksa vabaühenduste üritust, mis pääsevad eesistumise kavasse Eestis. Valituks osutunud üritused puudutavad näiteks digiarengut, energiapoliitikat ja idapartnerlust, aga ka tööta ja haridusteelt kõrvale jäänud noorte ning erivajadusega inimeste olukorda.

Taotluse eesistumise ajal üritusi korraldada esitas 29 vabaühendust. Valikul arvestati KÜSKi hindajate ja ministeeriumi esindajate arvamust ning vastavust Eesti Euroopa Liidu (EL) poliitika eesmärkide ja eesistumise prioriteetidega. Üritustest alguse saavad tegevused jätkuvad ka pärast eesistumist ning kaasavad vabaühendusi ELis või ELi partnerriikides.

„Eesti soovib eesistujana pöörata teravdatud tähelepanu uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele. Välja valitud vabaühenduste üritused toetavad kõiki neid eesmärke,“ selgitas Eesti EL Nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli. „Eriti hea meel on selle üle, et kuus üritust toimuvad väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Eesistumine ei ole pealinna, poliitikute ja ametnike sündmus. Need üritused aitavad eesistumist inimestele lähemale viia ja kannustada neid kaasa mõtlema nii Euroopale kui ka Eestile olulistel teemadel,“ lisas Lilleväli.

KÜSKi taotlusvoorude koordinaator Marten Lauri märkis, et kõik kaheksa vabaühendust on kogenud kodanikuühiskonna arendajad. „Konkurss oli tihe ning näitas, et meie ühingute ambitsioonid ei piirdu kodumaaga, vaid soovitakse silma paista ka rahvusvahelisel areenil. Eesti vabaühendused laiendavad nende üritustega märgatavalt oma haaret ja rahvusvahelist võrgustikku,“ sõnas Lauri. 

ELis on hea tava toetada eesistumise ajal vabaühenduste üritusi. Riigikantselei arvestas eesistumise eelarvesse selleks ligikaudu 140 tuhat eurot. Suurim toetus ühele üritusele oli 18 tuhat eurot. Toetust saanud kaheksa ürituse kirjeldused leiab KÜSKi kodulehelt.

Eesti on esimest korda EL Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist detsembrini. Eesistuja juhib nõukogu tööd ehk suunab 28 liikmesriiki ühiste otsuste poole, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eestis toimub eesistumise ajal üle 230 ürituse, neist ligi 20 suursündmust Tallinnas Kultuurikatlas, ning eeldatavalt saabub eesistumise üritustele kokku kuni 30 tuhat väliskülalist.

KÜSK on Siseministeeriumi haldusalas olev organisatsioon, mille eesmärk on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastatega on erinevate konkursside ja taotlusvoorudega arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud tuhandeid kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti.

Lisainfo:

Veel uudiseid

Veel uudiseid

Infograafika
02.01.2018 15:49, tiina.rekand

Eesistumise jooksul peeti maha üle pooleteisetuhande ametliku ja mitteametliku kohtumise. Seda tegi 1300 eesistumisametnikku, kes said osa 600 kilost martsipanikommidest ja suutsid kokku hoida seitse miljonit eurot. Milline nägi eesistumine välja arvude keeles?

Stenbocki maja
02.01.2018 10:54, tiina.rekand

Eesti andis aasta viimasel päeval Bulgaariale üle eesistumise teatepulga — korraldajate sõnul rahuliku südamega. Kuigi üritused ja trall on eesistumise meeleolukam osa, peitub tegelik sisu eelnõudes, kus tuli läbirääkimiste käigus kokkuleppeid otsida. Lugesime üle Eesti panused Euroopa Liidu tulevikku.

Kultuurikatel eesistumise ajal
29.12.2017 14:58, tiina.rekand

Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus lõppeb 31. detsembril. Alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli üle Bulgaaria, kelle ülesanne on järgneva poole aasta jooksul viia edasi Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Eesti, Bulgaaria ja Austria on järjestikuste eesistujatena koostanud ka eesistujariikide kolmiku programmi, et jõuda pooleteise aasta jooksul ühistes olulistes valdkondades järjekindlalt võimalikult kaugele.