Maasikas: Euroopa Parlament on Eesti eesistumise ajal meie hea ja konstruktiivne koostööpartner

18.05.2017

Kohtumistel Euroopa Parlamendis andis Eesti eriesindaja Matti Maasikas ülevaate Eesti ettevalmistustest Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks ja Eesti eesistumise prioriteetidest, samuti arutati nende tutvustamist juuni- ja juulikuus Euroopa Parlamendis.
 

Tutvumiskohtumistel Euroopa Parlamendi peasekretäri Klaus Welle, asepeasekretäri Markus Winkleri, asepresidendi Rainer Wielandi, põhiseaduskomisjoni liikmete Pedro Silva Pereira, Ramón Jáuregui Atondo, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon esinaise Adina-Ioana Valeani, transpordi- ja turismikomisjoni esinaise Karima Delli ja eelarvekomisjoni esimehe Jean Arthuisiga olid kõne all veel ka Euroopa transpordiühendused, valimisõigus, läbipaistvusregister ja brexitiga kaasnevad küsimused.
 
Mitmel kohtumisel räägiti erinevate digitaalsete transpordilahenduste arendamisest ja kasutuselevõtust. „Tänapäeval pole enam võimalik rääkida ühe või teise valdkonna digitaliseerimisest, see teema puudutab kõike ja kõiki, kaasa arvatud erinevaid transpordilahendusi. Eesti eesmärk on liikuda omavahel tihedalt ühendatud Euroopa poole ja selleks on meil vaja digilahendusi, mis annavad inimestele näiteks lihtsamaid reisimisvõimalusi,“ ütles Maasikas.
 
Oluline teema oli ka Komisjoni eelmise aasta sügisel esitatud ühtse läbipaistvusregistri loomise ettepanek. Kohustusliku läbipaistvusregistri eesmärk on aidata kaasa lobitöö läbipaistvuse suurendamisele, toetada lobistide käitumisjuhendi järelvalvet ning parandada andmesisestusnõudeid. Ettepaneku kohaselt kehtiksid kõigile kolmele institutsioonile esimest korda ühesugused miinimumstandardid ning registrisse kandmine oleks kohustuslik kõigile huvirühmade esindajatele Brüsselis. Esimese läbipaistvusregistri lõid Euroopa Parlament ja Komisjon 2011. aastal ning praegusesse vabatahtlikku registrisse on kantud üle 9800 lobisti, kes peavad järgima ühtset käitumisjuhendit. Maasika sõnul on Eesti ELi institutsioonide suuremat läbipaistvust alati toetanud ja teeb seda ka edaspidi.
 
Enamikul kohtumistel puudutati veel Euroopa Parlamendi kohtade jaotussüsteemi, mis peaks hakkama kehtima järgmiste valimistega 2019. aastal. See on teema, mida on otseselt mõjutanud ka Brexit ja mille osas otsitakse kõigile sobivat lahendust. Põhiseaduskomisjon peaks omapoolse püsiva kohtade jaotuse ettepanekuga tulema välja veel sel aastal, et kõik liikmesriigid jõuaksid enne järgmisi europarlamendi valimisi viia läbi vajalikud siseriiklikud protseduurid. 

Täna on eriesindajal kohtumised tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni aseesimehe Marita Ulvskogi  ning põhiseaduskomisjoni liikme ja ELi valimisõiguse raportööri Jo Leineniga.

Lisainfo:

Tiina Maiberg
Välisministeerium
www.vm.ee

Veel uudiseid

Veel uudiseid

Infograafika
02.01.2018 15:49, tiina.rekand

Eesistumise jooksul peeti maha üle pooleteisetuhande ametliku ja mitteametliku kohtumise. Seda tegi 1300 eesistumisametnikku, kes said osa 600 kilost martsipanikommidest ja suutsid kokku hoida seitse miljonit eurot. Milline nägi eesistumine välja arvude keeles?

Stenbocki maja
02.01.2018 10:54, tiina.rekand

Eesti andis aasta viimasel päeval Bulgaariale üle eesistumise teatepulga — korraldajate sõnul rahuliku südamega. Kuigi üritused ja trall on eesistumise meeleolukam osa, peitub tegelik sisu eelnõudes, kus tuli läbirääkimiste käigus kokkuleppeid otsida. Lugesime üle Eesti panused Euroopa Liidu tulevikku.

Kultuurikatel eesistumise ajal
29.12.2017 14:58, tiina.rekand

Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus lõppeb 31. detsembril. Alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli üle Bulgaaria, kelle ülesanne on järgneva poole aasta jooksul viia edasi Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Eesti, Bulgaaria ja Austria on järjestikuste eesistujatena koostanud ka eesistujariikide kolmiku programmi, et jõuda pooleteise aasta jooksul ühistes olulistes valdkondades järjekindlalt võimalikult kaugele.