Välisminister Mikser: riigid peavad täitma doonorkonverentsidel humanitaarkriiside leevendamiseks antud lubadusi

19.05.2017

Välisminister Sven Mikser kinnitas Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumisel, et humanitaarkriisidele vastupanuvõime tõstmiseks on oluline tagada humanitaarabi, arengukoostöö ja julgeolekumeetmete koostoimimine.

Humanitaarkriiside arutelul rõhutas Mikser, et praegune näljahäda oht Jeemenis, Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Kirde-Nigeerias võib kujuneda maailma suurimaks humanitaarkriisiks ÜRO ajaloos. „Selle vältimiseks peab EL tegutsema ühiselt ning tuleb täita doonorkonverentsidel antud lubadusi,“ ütles ta. Mikseri sõnul on kriisisituatsioonides rahvusvahelise humanitaarõiguse kehtestamine äärmiselt oluline. 
 
Kohtumisel arutasid ministrid ka 2015. aasta sügisel ÜRO peaassambleel heaks kiidetud tegevuskava 2030 rakendamist, mis sisaldab 17 kestliku arengu eesmärki sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas. „EL kui tegevuskava 2030 üks eestkõnelejaid peab ise tõsiseltvõetavalt ja nähtavalt kestliku arengu eesmärkide saavutamisse panustama,“ rõhutas välisminister. Mikseri sõnul on oluline, et iga riik kannab ise vastutust eesmärkide saavutamise eest.
 
Ühtlasi arutasid ministrid ELi suhete raamistiku üle Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidega pärast aastat 2020, mil lõpeb praegu kehtiv koostöölepe, niinimetatud Cotonou leping. Eesti välisminister kutsus kolleege üles aktiivsele koostööle ja kompromissivalmidusele, mis võimaldaks õigeaegselt kujundada Euroopa Liidu ühine seisukoht tulevikusuhete kohta AKV riikidega.
 
Kohtumisel andsid ministrid heakskiidu uue Euroopa arengukonsensuse tekstile, mis määrab ELi ja liikmesriikide ühised prioriteedid arengukoostöös aastani 2030.
 
Lisaks kohtus välisminister Belgia arengukoostööministri Alexander De Crooga. Kohtumistel arutati Eesti eesistumise prioriteete, digiteemade olulisust arenguabi valdkonnas ja  #shedecides kampaaniat. Mikseri tõi välja, et digitaalsed lahendused on Eesti eesistumise ajal olulised nii ELi sise- kui välismõõtmes ning mõlemas on Belgia Eestile oluliseks mõttekaaslaseks.
 

Lisainfo:

Sandra Kamilova
välisministeeriumi avalike suhete osakond
56675362
www.vm.ee
 

Veel uudiseid

Veel uudiseid

Infograafika
02.01.2018 15:49, tiina.rekand

Eesistumise jooksul peeti maha üle pooleteisetuhande ametliku ja mitteametliku kohtumise. Seda tegi 1300 eesistumisametnikku, kes said osa 600 kilost martsipanikommidest ja suutsid kokku hoida seitse miljonit eurot. Milline nägi eesistumine välja arvude keeles?

Stenbocki maja
02.01.2018 10:54, tiina.rekand

Eesti andis aasta viimasel päeval Bulgaariale üle eesistumise teatepulga — korraldajate sõnul rahuliku südamega. Kuigi üritused ja trall on eesistumise meeleolukam osa, peitub tegelik sisu eelnõudes, kus tuli läbirääkimiste käigus kokkuleppeid otsida. Lugesime üle Eesti panused Euroopa Liidu tulevikku.

Kultuurikatel eesistumise ajal
29.12.2017 14:58, tiina.rekand

Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus lõppeb 31. detsembril. Alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli üle Bulgaaria, kelle ülesanne on järgneva poole aasta jooksul viia edasi Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Eesti, Bulgaaria ja Austria on järjestikuste eesistujatena koostanud ka eesistujariikide kolmiku programmi, et jõuda pooleteise aasta jooksul ühistes olulistes valdkondades järjekindlalt võimalikult kaugele.